Avasta ümbruskonda
Pedaspea liivarand
Kaugus iglust: 200 m
Pedaspä iglust vaid 200 meetri kaugusel võid end avastada keset liivaranda.
Kolga mõis
Kaugus iglust: 3.8 km
Mõis, mille juured ulatuvad esimeste teadete järgi 13. sajandisse, kuulus tsistertslaste ordule ning 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III selle mõisa Pontus de la Gradie’le, kuulsale Rootsi väejuhile. Oma praeguse välise ilme sai mõis aastal 1820, mil hoonest sai stiilne klassitsistlik palee. Mõis kuulus aadlisuguvõsale, Stenbockidele, 17. sajandi algusest kuni 2014 suveni. Tänaseks on mõis eraomandis.
Majakivi
Kaugus iglust: 4.4 km
Majakivi ehk Eestis suuruselt kolmas rändrahn asub Juminda poolsaarel algaval matkarajal. See on imeline koht avastamaks kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja soorabade põimumisel looduse poolt loodud maastikku. Poolsaare kõrgeimas punktis võid leida ka Pikanõmme vaatetorni, mis on 13,5 meetrit kõrge.
Muuksi linnamägi
Kaugus iglust: 6.5 km
Muuksi linnus asub 47 meetri kõrgusel merepinnast ning arvatakse, et selle põhiülesanne oli rannavalve ning majakaks olemine. Linnuseala kaitseks oli põhja poolel looduslikult järsk ning kõrge klint, samal ajal kui lõunapoolsel küljel kaarjas kivimüür. Praeguseks on tervest linnaku hoovist alles vaid osaliselt säilinud madal kamardunud vall, mis linnakut piirab.
Turje kelder
Kaugus iglust: 8.7 km
Lahemaa neljas juga ehk Turje kelder Muuksi külas on üks järgmiseid looduslikke vaatamisväärsusi, mida soovitame Teil avastama minna. Vesi langeb 4 meetri kõrguselt pakerordi lademe liivakaldast ning aegade jooksul on vesi ning jää tekitanud sinna koopa, mis esialgu kaugelt keldrina paistab. “Kelder” on saanud oma nime üleval klindil asuva Turje perekonna ning rahvajutu järgi on tegemist olnud Vanapagana viinakeldriga. Vee asemele olevat nirisenud kaldast viin, mida sortsineiud olevat müünud. Juga on aga tavaliselt veevaene, välja arvatud sulamise ajal.
Hara Allveelaevade Sadam
Kaugus iglust: 9.5 km
Nõukogude laevade demagneetimisjaam ehk Hara allveelaevade sadam kuulus sõjaväele ning oli tol ajal väga oluliseks kohaks kogu merelaevandusele. Lisaks demagneetimis poolidele oli terve laht täis ka igasugu kaableid, mis aitasid mõõta laevade magnetvälju. Nüüdseks on sadam maha jäetud ning laevasid võib seal kohata vaid tormivarjus. Kõik võimalik metall on sadamast viidud kokkuostu ning ehitised on rüüstatud.
Tülivere tamm
Kaugus iglust: 13.6 km
Tülivere tamm on Põhja-Eesti tuntuim ja samas ka suursuguseim põlispuu, millele ei leidu terves Eestis ühtki võrdväärset tänu kaunile ning avarale õõnsusele. Õõnsus tekkis 1891. aastal sügistormi ajal, kui kõige võimsam alumine oks murdus, mis eelnevalt oli külastajate lemmikuks kiikumispaigaks. Õõnsus on aastatega suurenenud tänu pehkimisele.
Viru raba
Kaugus iglust: 14.6 km
Viru raba loetakse üheks parima ligipääsuga soorajaks Eestis. Raja pikkus on 3,5 km ning ringi pikkus on 6 km. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel võib leida vaatetorni. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, nõmmemetsa ja vallseljakut. Suviti on see ka kohalike armastatuim suplemispaik.
Nõmmeveski juga
Kaugus iglust: 25.1 km
Loksa vallas Lahemaa Rahvuspargis asuv Nõmmeveski juga on meeliköitev koht mitte ainuüksi joa pärast, vaid ka avastamist väärt ümbritseva kanjoni tõttu. Seintel võib leida 15 meetri ulatuses paljanduvaid ordioviitsiumi lubjakive, glaukoniitliivakivi, diktüoneemaklit ning fosforiiti. Nõmmeveski juga on meeli puhastav paik, mida soovitame kindlasti külastada.
Viinistu kunstimuuseum
Kaugus iglust: 25.8 km
Viinistu Kunstimuuseum avati 2002. aastal ning peahoone oli vanasti endise kalurikolhoosi kalatöötlemistehase külmhoone. Tänaseks eksponeeritakse muuseumis enam kui neljasajast teosest koosneva näituse Jaan Manitski rikkalikust kunstikogust, milles on Eesti kunstiloomingut alates 19. sajandist kaasajani. Muuseum on ainus omataoline Eestis, sest annab hea võimaluse Eesti kunsti ajaloo ülevaateks läbi ühe konkreetse koguja silmade ning eelistuste.
Käsmu Meremuuseum
Kaugus iglust: 35.2 km
1993. aasta tsaariaegses piirivalvekordoni hoones asub nüüdseks Käsmu Meremuuseum, mis tutvustab legendaarse kapteniküla ajalugu. Muuseumi eksponaatide seas leiad kõiki merega seotud valdkondi alustades meresõitude ning kalapüügiga lõpetades salakaubaveo ja mere kui looduse osaga.
Käsmu kuradisaar
Kaugus iglust: 36.5 km
Kui soovid külastada Käsmu Kuradisaart, siis ole valmis jalanõud jalast võtma, sest kuiva maa pealt sinna ei pääse. Saarteneem ehk Roosisaar on Käsmu poolsaare tipu lähedal. Roosisaare nimi on tulnud saarel kasvavast kurdlehisest roosist kuid rahvakeeli legendi järgi kutsutakse seda Kuradisaareks. Vanarahvas ei seosta seda saart kuradiga, vaid vandesõnaga, kuna seal olevat olnud kõrts, kus mehed oma merel teenitud raha maha jõid.
